ENG

PÕRANDAKÜTE – MILLINE PUIT SOBIB JA MILLINE MITTE?

Põrandakütet kasutatakse tänapäeval üha sagedamini. Samas seab kütte olemasolu väga konkreetsed piirid põrandamaterjalide valikul. Põrandaküttega aluspõrandale paigaldatav materjal peab olema suhteliselt õhuke, et küte hästi läbi tuleks, samas peab olema see ka stabiilne ehk taluma temperatuuri muutumisi.
Küttele paigaldamiseks sobivad kõige paremini:
      •Mosaiikparkett – enamasti 8mm paksune, väikesed puidulipid, mis on kinnitatud võrgule erinevatesse mustritesse. Enim tuntud on kindlasti ruuduline (e mosaiik), inglise muster, kalasaba, korvpunutis jne. Paigaldatakse lausliimimisega ideaalselt siledale aluspinnale. Tänu vahetule kontaktile aluspõrandaga on kütte efekt kõige tõhusam.

     •Industrie parkett – meenutab olemuselt mosaiikparketi. Üksikud lipid on tõstetud püsti ning paigutatud nn klotsideks. Paigaldatakse lausliimimisega ideaalselt siledale aluspõrandale. Tänu vahetule kontaktile aluspõrandaga on kütte efekt väga tõhus.

     •3-kihiline laudparkett – sõltuvalt tootjast 14-15mm paksune parkett. Parketi omapäraks on puidukihtide asetsemine üksteise suhtes risti, mis muudab laudparketi stabiilseks ning vähendab nn puidu elamist. Alumised 2 kihti on üldjuhul valmistatud okaspuidust või vineerist ning peal on 3-4 mm väärispuidu kiht. Paigaldatakse kas lausliimimisega ideaalselt siledale aluspõrandale või nn ujuvana (parkett kinnitatakse omavahel kokku loc süsteemiga ehk ilma liimita või liimiga). Ujuva paigalduse korral kasutatada kindlasti heli ja niiskust isoleerivat parketi aluskattematerjali, paksus sõltuvalt tootjast 2-3mm.
Laudparekti eelis seisneb asjaolus, et kogu põrand on üks tervik, seega parketi nn elamise korral mängib terve põrand ja pragude tekkimise võimalus on minimaalne.
Laudparkettidest ei sobi põrandaküttele paigaldamiseks jatoba, vaher ja pöök. Antud materjalide puhul ilmneb tavapärasest suuremaid vormimuutusi. Jatoba on eriti ebasobilik küttega aluspõrandal – põhjus on asjaolus, et Jatoba väärtus Brinelli skaalal on 6,8, aluskihiks oleval männil aga 1,3. Nii suure tugevuste vahe korral võivad parketitahvli pealispinda kütte mõjul praod ja lõhed tekkida.

     •2-kihiline liistparkett – sõltuvalt tootjast 8-12mm paksune materjal. Antud parketi alumine kiht on valmistatud üksteise kõrval väikese vahega asetsevatest puiduliistudest ning pealispind 3-4 mm väärispuidust. 2-kihiline liistparkett paigaldatakse alsupõrandale lausliimise teel, omavahelised punnid ja sooned on vajalikud liistude fikseerimiseks, sinna liimi ei panda.


PUITPÕRANDA PAIGALDAMINE PÕRANDAKÜTTEGA ALUSPÕRANDALE

 

Enne parketi paigalduse algust tuleb betoonaluspõranda niiskusesisaldust mõõta vähemalt 3 piirkonnas, sealjuures betooni suhteline niiskus võib olla max 80%.

Põrandaküttele paigaldades on oluline meeles pidada alljärgnevat:

·        Värskelt valatud betoonpõrandat tuleb kütta pärast valamist 21 päeva ja teisi aluspõrandaid vähemalt 7 päeva;

·        Hoida süsteem temperatuuril 25°C 3 päeva,  seejärel maksimumtemperatuuril 4 päeva;

·        Peale seda lülitada küte välja ning lasta u. 3-4 päeva jahtuda kuni temperatuurini +15°C  Seejärel võib alustada põranda paigaldamisega;

·        Lasta kuivada umbes 2-3 päeva pärast paigaldust või pärast pealispinna viimistlust, muutmata temperatuuri;

·        Temperatuuri tõsta järkjärgult umbes 3 päeva jooksul kuni normaalne toimiv temperatuur on saavutatud;

·        Kütmist ei tohi alustada  tõstes süsteemi temperatuuri järsult! Kütteperioodi algul võib  tõsta parketi pealispinna temperatuuri max 5°C  võrra  iga päev kuni on saavutatud soovitud kütmistemperatuur;

·        parketi pinnatemperatuur ei tohi mingil tingimusel ületada 27°C!

 

Lisaks eelpool nimetatule on põranda hea väljanägemise ning garantiitingimuste kehtimise eelduseks, et ruumi temperatuur on  vahemikus 18-24°C ning suhteline õhuniiskus RH  vahemikus 40 – 60 %.

Küttega aluspõandale paigaldamiseks ei sobi:
• Põrandalaud – sõltuvalt tootjast on põrandalaudade üldlevinumad paksused 20-33mm. Puit on üldiselt kehva soojusjuht, seda enam kui on tegemist 100%-liselt ühe materjaliga, ehk siis nt 20mm põrandalauaga. Põrandalauast ei tule küte efektiivselt läbi ning temperatuuri ja õhuniiskuse muutudes tekivad laudade vahele praod. Kütteperioodi algul praod võimenduvad ning  suvel õhuniiskuse tõustes jällegi taanduvad.

• Liistparkett – sõltuvalt tootjast ca 15-16mm või 22 mm paksune materjal. Enim tuntud on kindlasti tamm ja saar liistparketina. Niisamuti nagu põrandalaua puhul on liistparketi lippide vahele pragude tekkimise võimalus väga suur.

Väga tihti paigaldatakse küttega aluspõrandale mosaiik- ja laudparkettide kõrval ka põrandalaudu ja liistparkette. Sel juhul on paigaldus tellija enda riisikol ning paigaldusgarantii 2a selleisel juhul ei kehti.
Väga oluline on jälgida põrandakütte sisse- ja väljakeeramist, õhutemperatuuri tuleb hoida vahemikus 18-24ºC ning ruumi suhteline õhuniiskus vahemikus 40-60%. Et kütteperioodi jooksul ruumi suhteline õhuniiskus ei langeks kriitiliselt madalaks, soovitame paigaldada ruumidesse õhuniisuti, mis hoiab toaõhu niiskuse 40-60% normi piires. Täpsema juhendi põrandaküttele paigaldamiseks leiate siit.

 



© 2007 Kopkop | e-mail: info@kopkop.ee tel: 611 74 74 fax: 611 74 75
Made with Nu:attitude