ENG

Kuna puit on "elav" materjal ning reageerib teda ümbritseva keskkonna niiskuse muutustele, siis on oluline teada, millise niiskusega materjali kasutada erinevates olukordades.

Välisvoodrilaud ja karkassimaterjal

Välistingimustes kasutatava materjali niiskus peaks olema 18±2%. See vastab enim väliskeskkonna tasakaaluniiskusele ning viib miinimumini vőimalikud őhuniiskuse muutumisest tekkida vőivad kahjustused. Kindlasti peaks puitmaterjali ostmisel veenduma, et materjal oleks kuivatis kuivatatud, mitte ise kuivanud. Kuivatusprotsessi läbi teinud materjali tehnilised näitajad (säilivus, tugevusomadused, isolatsioonivőime jne.) on tunduvalt paremad, kui isekuivanud materjalil. Samuti hävinevad kuivatamise käigus mitmed puitu kahjustavad bakterid ja seened. Näiteks männi sinistumist pőhjustav bakter hävineb 39°C juures.

Välistingimustes kasutatavate viimimistlusmaterjalide tootjad eeldavad samuti, et puidu niiskus oleks alla 20%. Vastasel juhul koorub viimistlusmaterjal kiiresti puidupinnalt maha.

Eestis on enimlevinud puiduliigid kuusk, mänd ja viimasel ajal järjest enam ka lehis. Välisvoodrilaudade puhul on soovitatav kasutada kuuse- ja lehisepuitu.

Miks kuusk: Kuusk, erinevalt männist, ei ima eriti niiskust. See on tingitud sellest, et kuusk koosneb pőhiliselt lülipuidust, mis ei transpordi vett. Seetőttu ei tehta ka sügavimmutust kuusepuidust toodetele. Tänu sellele omadusele püsivad ka viimistlusmaterjalid kuusepuidu pinnal välistingingimustes tunduvalt kauem, kui männipuidul.

Miks lehis: lehis ei vaja mädanemise vastu mingeid puidukaitsevahendeid, kuna sisaldab juba looduslikult erinevaid vaikusid jmt. Lehisepuidu ainuke ilmastikutundlik omadus on tema värv.

Pőrandalauad

Eriti oluline on korralik kuivatamine pőrandamaterjalide puhul. Pőrandalaudade niiskus peaks olema kindlasti alla 10%, kuna vastasel juhul on väga suur oht, et pőrandalaudade tekkivad praod hakkavad pőrandalkőndijat häirima.

Vőiks arvata, et mis vahet on sellel, kas puidu niiskus on 8, 12 vői 16%, kui maksimaalselt saab puidu niiskus olla 100% (tegelikult vahel isegi üle 120%), kuid tegelikult on vahe kuivamiskahanemise seisukohalt ülimalt oluline. Seda pőhjusel, et kütteperioodil on ruumide tasakaaluniiskus madalam, kui puidu niiskus 12-16% juures ning seetőttu toimub puidu kuivamine pőrandal edasi. See toob endaga kaasa praod pőrandas, mis on seda suuremad, mida kőrgem oli soetatud pőrandalaudade tegelik niiskus ja mida laiemad olid lauad.

Puidus olevat vett vőib jagada kaheks: vaba vesi rakuvahedes (see osa niiskusest, mis ületab 24 … 30%) ja seotud vesi rakkudes. Kuivamisel puidu maht (mőőtmed) väheneb ja peamiselt ainult seotud vee (rakusisese vee) aurustumisel Rakusisese vee kätte saamiseks on tarvis kindlat keskkonda. Pőhiliselt on vaja, et ruumi tasakaaluniiskus oleks madalam, kui puidu niiskus, temperatuur oleks piisavalt kőrge ja ruumis oleks väga hea ventilatsioon. Sellist keskkonda on kodustes tingimustes äärmiselt keeruline saavutada.

Enamasti pakutakse Eestis pőrandalaudu, millede niiskus on u. 12-14%. Selle peamiseks pőhjuseks on asjaolu, et teatud niiskusest (10%) allapoole kuivatades muutuvad drastiliselt puidu töötlemisomadused, mistőttu kasvab tunduvalt praagi osakaal ning sellega ka toote omahind. See on ka pőhjuseks, miks meie pakutavate "Eliit" klassi pőrandalaudade väljamüügihind on kőrgem. Meie pakutavate laudade eeliseks on aga see, et neid saab kohe maha panna ja ei ole karta, et laudade vahele kuivaksid suured praod. Samas peab siinkohal ära märkima, et kuna tegemist on siiski "elava" materjaliga, siis ei saa keegi anda lubadust, et tema valmistatud pőrandalaudadele üldse pragusid vahele ei kuiva.



© 2007 Kopkop | e-mail: info@kopkop.ee tel: 611 74 74 fax: 611 74 75
Made with Nu:attitude